Bieg Piastow

38. How it all started for me

by Jaagup Vana –

I’d like to share with you my emotions and memories from my very first foreign competition and road trip to the 44th Bieg Piastow ski marathon. I have nothing to compare it to and can only share my experience. Since our group of 4 had decided to travel to Poland by car, we could only expect a long and tiresome ride. I hadn’t been on a road trip before and I was afraid of the 1500 km ahead. Four people with different habits and daily routines together in a single car for such a long time may not turn out to be the most enjoyable car ride. To my surprise, time flew and after 17 hours on wheels, we had arrived in Szklarska Poreba. Since we’d come such a long way, we needed to make the most of it and decided to also visit the beautiful Warsaw in addition to hikes in the woods and mountains.

Our group included Worldloppet CEO Ms Epp Paal which gave the journey an emotional touch. The Worldloppet Communication Manager Anna Crosignani was unable to make this marathon and so I was offered to make video summaries of the race. I instantly agreed, as I considered it an honour and “a chance of a lifetime” to demonstrate my skills. Videography has been a hobby of mine for the past 3 years. Thanks to Epp I was given a Chief of Photo vest which gave me access to film in places I normally wouldn’t have been able to.

To make the most of the race, we set out to take part in everything possible. I was quite nervous before the first start because it was after all my very first international competition. In retrospect, I can say there was no reason to worry. The track was superb and the race itself exhilarating! The second race day was pure delight – no more anticipation and cluelessness.

I met many people and got to practice my language skills. I guess the best part of an event like this, is meeting different people with whom you share a common hobby and so you have always something to talk about. And it all broadens the mind. I was able to ski next to well-known people like the Worldloppet president Juha Viljamaa, who is a very friendly man, I must say.

I spent my evenings at the hotel going through the day’s material to make the video recaps. Unfortunately on the second day I lost my drone. This meant I could not make gorgeous wide shots anymore and had to change my filming strategy. We tried to locate the crashed drone, we were even allowed to go looking on the hotel’s roof – though in vain, it was an experience in itself. Probably somebody had taken it. But experiences are for learning and I quickly managed to reorganize.

In summary I can say I would go on a road trip with this group any time again. I learned many valuable lessons from the event. It was also very insightful to see from up close how an international competition is organized. But above all I was happy I could put to use my videography skills and show what I can to a very big audience. So here’s a short recap of the trip, because a video speaks more than a thousand words.

Until we meet again, Worldloppet!

Original version: Estonian (thanks to Kristina of Tartu Marathon for translating)

Sooviksin jagan teiega oma päris esimese välisvõistluse ja autoreisi emotsioone ja mälestusi.  Bieg Piastow 44 suusamaraton oli minu päris esimene välisvõistlus. Seega ei oska ma seda millegagi võrrelda, aga saan jagada kogetut. Kuna meie seltskond, mis koosnes 4 inimeset, otsustas Poola sõita autoga, oli oodata pikka ja väsitavat sõitu. Kuna mul puudus autoreisi kogemus, siis kartisn, et see 1500 km saab olema väga raske ja väsitav.  Neli inimest, erinevates harjumuste ja kommetega, ühes autos nii pikalt koos, ei pruugi eriti mugavaks sõiduks osutuda. Minu üllatuseks, möödus see aga üsna kiiresti ja peale 17 tundi ratastel olimegi Szklarska Poręba-s kohal. Kui juba nii kaugele tuldud, siis tuli seda aega maksimaalselt ära kasutada ja seetõttu külastasime, lisaks metsas ja mägedes matkamisele, ka imeilusat Varssavit. 

Kuna meiega koos sõitis ka Worldloppeti CEO Epp Paal, siis andis temaga ühes seltskonnas olek kindlasti oluliselt rohkem emotsioone. Kuna Worldloppeti kommunikatsioonijuht  Anna Crosignani ei saanud sellel võistlusel osaleda, sain mina pakkumise teha vidoekokkuvõtteid antud võistlusest. Loomulikult olin sellega kohe nõus, sest see oli mulle tohutu au ja “elu suurim võimalus” ning ühtlasi ka võimalus näidata, mida ma oskan. Tänu Eppule sain omale Chief of Photo vesti ja pääsesin seega filmima kohtadesse, kuhu muidu poleks ligi saanud. Nimelt on vidograafika minu hobi olnud viimased 2-3 aastat.

Võistlustest otsustasime võtta loomulikult maksminumi, see tähendab, osaleda kõigil, kus vähegi võimalik. Esimese stardi eel olin tegelikult üsna ärevil, sest tegemist oli ikkagi minu esimese rahvusvahelise võistlusega. Tagantjärgi võin öelda, et polnud närveerimiseks põhjust. Rada oli väga supper ja võistlus ise mega lahe.  Teine võitluspäev oli juba puhtalt nauding, sest enam ei olnud ootusärevust teadmatusest, mis ja kuidas toimub. Sain tuttavaks väga paljude uute inimestega ja praktiseerida oma keeleoskust.  Selliste võistluste kõige mõnusam osa ongi see, et sa kohtud paljude erinevates inimesetega, kes harrastavad sama ala, mida sina, ja kellega see tõttu on alati millest rääkida. Ja see kõik laiendab tohutult silmaringi. Sain sõita rajal kõrvuti selliste tuntud inimestega nagu Worldloppeti presidendi Juha Viljamaaga, kes on väga muhe ja sõbralik mees. Õhtud veetsin aga hotellis päevajooksul filmitud materjalidest kokkuvõtteid kokku pannes. Kahju oli mul ainult sellest, et kaotasin 2. päeval oma drooni, millega ilusaid üldkaadreid teha sain, ja pidin kõik oma filmimised ümber sättima ja häälestama. Püüdsime küll alla kukkunud drooni leida, saime isegi hotelli katusel viimast otsimas käia (mis jällegi oli, vaatamat põhjusele, äge kogemus) aga mida ei olnud enam, see oli droon. Ju oli keegi selle lihtsalt kaasa võtnud. Aga nagu ikka, kogemus õpetab ja ma suutsin ka sellele kiiresti lahenduse leida.

Kokkuvõtteks võin öelda, et võtaksin sellise autoreisi selle seltskonnaga iga kell uuesti ette. Kõik see, mida ma selle reisi jooksul kogesin, oli väärt kogemus, ja andis palju teadmisi ja tarkusi edaspidiseks. Näha lähedalt ühe rahvusvahelise võistlusega seotut, kuidas asjad on korraldatud ja toimivad, on väärt tarkus. Ja pean olema aus, aga kõige kõige rohkem meeldis mulle ikka see, et mul oli võimalus rakendada oma vidograafia oskusi ja näidata väga suurele vaatajaskonnale, mida ma oskan teha. Seega, tegin lühikese kokkuvõtte sellest reisist, sest  üks video ütleb rohke kui tuhat sõna.

Järgmiste kohtumisteni Worldloppet!

< Back